Teie ostukorv on tühi.
Varrekas lauk
Allium stipitatum
Varrekas lauk - Allium stipitatum.
Kasvab looduslikult niisketel niitudel, nõlvakutel, allikate juures Pamiir-Alai mäestiku keskvööndis. Kuulub looduslikult kasvavate mägilaukude hulka.
Sibul suur, läbimõõt kuni 7 cm, ümar-lapik, tipus väikese kühmuga. Lehed rohelised, rihmjad, 3-5 cm laiad. Õisikuvars kõrge, keskmiselt 100-130 cm. Õisik suur, kuni 8 cm läbimõõdus (kerajas ja paljuõieline). Õied tähekujulised, violetsed. Õitseb juuni alguses, kuni 25 päeva. Taim talub hästi karme talvesid ja tugevaid külmi, on varjutaluv ja vastupidav põuale, kuid mulla liigniiskust ei talu.
Mägilauk on koondnimetus omavahel üsna sarnastele metsikult kasvavatele laukudele. Mägilaugu nimetus pärineb kohalikelt inimestelt Usbekistanis ja Tadþikistanis, aga nüüd on nimetus kinnistunud ka bioloogide seas. Need on mitmeaastased taimed perekonnast Lauk (Allium). Looduslikult kasvavad põhiliselt Kesk-Aasia mägialadel ja Altais. Taimed taluvad hästi karme talvesid ja tugevaid külmi, on varjutaluvad ja vastupidavad põuale, kuid mulla liigniiskust ei talu. Nähes esmakordselt seda ebatavalist ja kaunist taime, millel on laiad lehed ja nende kohal kõrgub õiskuvars, tundub, et tegemist on ebatavalise lillega.
Uuringutes on selgunud, et mägilaugu sibul sisaldab kuivainet 2 korda ja C vitamiini peaaegu 4 korda rohkem kui meie tavaline söögisibul. Ta sisaldab ka palju karatinoide, D ja E vitamiine, fütontsiide jt aineid. Keskaja meedikud kasutasid mägilauku nägemise parandamiseks, glaukoomi profülaktikaks. Väga kasulik on mägilauk vanematele inimestele, kuna sisaldab saponiine, mis aitavad organismil toime tulla suure hulga haigustega. Mõned spetsialistid võrdlevad laugu toimet inimese organismile þen-þeni omaga. Lauk on oluline seetõttu, et tema lehed ilmuvad varakevadel, otse lume alt, ajal mil veel mingeid rohelisi toidutaimi pole – see on lausa kevadiste vitamiinide ladu.
Niipea kui tõusmed ilmuvad, on vajalik ka väetada, andes 1tl karbamiidi 1m2-le, puistates selle laiali ja kastes sooja veega. Soovitav on veel pritsida „Epin Ekstraga“ (1 ampull 5 l veele), et tõsta taime stresstaluvust, aga 12-15 päeva pärast seda tuleks taimi pritsida „Ferovit“ lahusega (1 ampull 1,5 l veele), et tõsta taime fotosünteesi võimet.
Juba juuli alguses lõpetavad mägilaugud oma vegetatsiooni, eriti kuiva ilma korral. Sibul kasvab väga aeglaselt, olles 3-4 aastaselt 4-5 cm läbimõõdus ja alles hakkab jagunema. Sel ajal moodustuvad ka kuni 100 cm kõrge varre otsas asuvad suured kerakujulised õisikud, mis koosnevad suurest hulgast roosadest ja mitmes varjundis violetsetest õitest. Õitsemise ajal on taim väga dekoratiivne ja on aia ehteks. Õisikud, mis lõigatakse esimeste õite puhkemisel, seisavad vaasis 12-15 päeva. Samas on laugud head meetaimed. Aga peale seemnete valmimist võib õisikuid panna ilma veeta vaasi.
Sibulad kaevatakse välja, lehed lõigatakse ära ja sibulad sorteeritakse suuruse järgi – suured talviseks tarbimiseks, aga väikesed paljundamiseks. Paljundatakse lauke nii seemnete kui ühe- ja kaheaastaste seemnest kasvatatud sibulate ning jagamisel saadud sibula osadega. Seemnest paljundamisel tuleb meeles pidada, et seemned on pikka aega sundpuhkeseisundis. Seepärast tuleb enne külvi seemneid stratifitseerida – st hoida kuni 5 kuud niiskes liivas 0.... +5C juures. Sibulatest paljundamine on palju lihtsam. Sibulad pannakse maha enne talve tulekut, umbes samaaegselt küüslauguga, et külmade tulekuks jõuaksid sibulad juurduda. Seejuures ei tohiks juurehakatisi kahjustada. Istutatakse 20-25 cm vahedega ja sõltuvalt sibula suurusest 12-15 cm sügavusele. Kui istutada liiga madalale, kerkivad sibulad sageli mullapinnale. Toiduks tarvitatakse tavaliselt sibulaid ja noori lehti. Maitselt meenutavad nad rohkem redist kui sibulat. Kuid toored sibulad pole eriti söödavad, sest neil on tugev väävlilõhn ja nad sisaldavad suures koguses eeterlikke õlisid, seepärast tarvitatakse neid konserveeritult. Enne töötlemist leotatakse neid pikk a aega (kuni 1 kuu) vees, et kaoks lõhn, vahetades pidevalt vett, võib ka soolvees leotada. Spetsiifiline maitse ja kasutamise keerukus ei soodusta tema laialdasemat kasutamist toiduks. Rohkem on levinud siiski dekoratiivtaimena.
Kasvab looduslikult niisketel niitudel, nõlvakutel, allikate juures Pamiir-Alai mäestiku keskvööndis. Kuulub looduslikult kasvavate mägilaukude hulka.
Sibul suur, läbimõõt kuni 7 cm, ümar-lapik, tipus väikese kühmuga. Lehed rohelised, rihmjad, 3-5 cm laiad. Õisikuvars kõrge, keskmiselt 100-130 cm. Õisik suur, kuni 8 cm läbimõõdus (kerajas ja paljuõieline). Õied tähekujulised, violetsed. Õitseb juuni alguses, kuni 25 päeva. Taim talub hästi karme talvesid ja tugevaid külmi, on varjutaluv ja vastupidav põuale, kuid mulla liigniiskust ei talu.
Mägilauk on koondnimetus omavahel üsna sarnastele metsikult kasvavatele laukudele. Mägilaugu nimetus pärineb kohalikelt inimestelt Usbekistanis ja Tadþikistanis, aga nüüd on nimetus kinnistunud ka bioloogide seas. Need on mitmeaastased taimed perekonnast Lauk (Allium). Looduslikult kasvavad põhiliselt Kesk-Aasia mägialadel ja Altais. Taimed taluvad hästi karme talvesid ja tugevaid külmi, on varjutaluvad ja vastupidavad põuale, kuid mulla liigniiskust ei talu. Nähes esmakordselt seda ebatavalist ja kaunist taime, millel on laiad lehed ja nende kohal kõrgub õiskuvars, tundub, et tegemist on ebatavalise lillega.
Uuringutes on selgunud, et mägilaugu sibul sisaldab kuivainet 2 korda ja C vitamiini peaaegu 4 korda rohkem kui meie tavaline söögisibul. Ta sisaldab ka palju karatinoide, D ja E vitamiine, fütontsiide jt aineid. Keskaja meedikud kasutasid mägilauku nägemise parandamiseks, glaukoomi profülaktikaks. Väga kasulik on mägilauk vanematele inimestele, kuna sisaldab saponiine, mis aitavad organismil toime tulla suure hulga haigustega. Mõned spetsialistid võrdlevad laugu toimet inimese organismile þen-þeni omaga. Lauk on oluline seetõttu, et tema lehed ilmuvad varakevadel, otse lume alt, ajal mil veel mingeid rohelisi toidutaimi pole – see on lausa kevadiste vitamiinide ladu.
Niipea kui tõusmed ilmuvad, on vajalik ka väetada, andes 1tl karbamiidi 1m2-le, puistates selle laiali ja kastes sooja veega. Soovitav on veel pritsida „Epin Ekstraga“ (1 ampull 5 l veele), et tõsta taime stresstaluvust, aga 12-15 päeva pärast seda tuleks taimi pritsida „Ferovit“ lahusega (1 ampull 1,5 l veele), et tõsta taime fotosünteesi võimet.
Juba juuli alguses lõpetavad mägilaugud oma vegetatsiooni, eriti kuiva ilma korral. Sibul kasvab väga aeglaselt, olles 3-4 aastaselt 4-5 cm läbimõõdus ja alles hakkab jagunema. Sel ajal moodustuvad ka kuni 100 cm kõrge varre otsas asuvad suured kerakujulised õisikud, mis koosnevad suurest hulgast roosadest ja mitmes varjundis violetsetest õitest. Õitsemise ajal on taim väga dekoratiivne ja on aia ehteks. Õisikud, mis lõigatakse esimeste õite puhkemisel, seisavad vaasis 12-15 päeva. Samas on laugud head meetaimed. Aga peale seemnete valmimist võib õisikuid panna ilma veeta vaasi.
Sibulad kaevatakse välja, lehed lõigatakse ära ja sibulad sorteeritakse suuruse järgi – suured talviseks tarbimiseks, aga väikesed paljundamiseks. Paljundatakse lauke nii seemnete kui ühe- ja kaheaastaste seemnest kasvatatud sibulate ning jagamisel saadud sibula osadega. Seemnest paljundamisel tuleb meeles pidada, et seemned on pikka aega sundpuhkeseisundis. Seepärast tuleb enne külvi seemneid stratifitseerida – st hoida kuni 5 kuud niiskes liivas 0.... +5C juures. Sibulatest paljundamine on palju lihtsam. Sibulad pannakse maha enne talve tulekut, umbes samaaegselt küüslauguga, et külmade tulekuks jõuaksid sibulad juurduda. Seejuures ei tohiks juurehakatisi kahjustada. Istutatakse 20-25 cm vahedega ja sõltuvalt sibula suurusest 12-15 cm sügavusele. Kui istutada liiga madalale, kerkivad sibulad sageli mullapinnale. Toiduks tarvitatakse tavaliselt sibulaid ja noori lehti. Maitselt meenutavad nad rohkem redist kui sibulat. Kuid toored sibulad pole eriti söödavad, sest neil on tugev väävlilõhn ja nad sisaldavad suures koguses eeterlikke õlisid, seepärast tarvitatakse neid konserveeritult. Enne töötlemist leotatakse neid pikk a aega (kuni 1 kuu) vees, et kaoks lõhn, vahetades pidevalt vett, võib ka soolvees leotada. Spetsiifiline maitse ja kasutamise keerukus ei soodusta tema laialdasemat kasutamist toiduks. Rohkem on levinud siiski dekoratiivtaimena.
Tall Ornamental Onion.
